Väino Eskeni arhiiv muuseum avati Kuusalu Raamatukogus 28. oktoobril. 2010
Arhiiv sisaldab Väino Eskeni eluloolisi dokumente: omakäelisi eluloo üleskirjutusi, Teisest maailmasõjast osavõtuga seotud dokumente, millest olulise osa moodustavad nn soomepoistega seotud materjalid, ametialase karjääri teemalist kirjavahetust, kirjavahetust seoses soomepoiste sõjaaegse ja -järgse tegevusega, kirjavahetust Välis-Eesti organisatsioonidega, teise abielu sõlmimisega seotud kirjavahetust, V. Eskeni poolt peetud ettekannete tekste ja visandeid.
Arhiiv sisaldab ka kirjavahetust seoses V. Eskenile annetatud autasudega, annetatud autasude tunnistusi ning annetatud medaleid ja ordenit. Elulooliste dokumentide juurde kuuluvad kaks kausta kirjavahetusega - neist üks on kaust on koostatud Väino Eskeni poolt ning teine on koostatud fondihalduri poolt süstematiseerimata kirjvahetuse materjalidest ning üks kaust bibliograafiliste kirjetega ning kirjanduse soovisedelitega, mis näitab arhiivimoodustaja huvideringi.
Arhiivi põhiosa moodustavad soomepoiste teemalised materjalid, sh Väino Eskeni poolt tehtud täpsustusi soomepoiste kohta ilmunud raamatute ja perioodika materjalide kohta, soomepoiste organisatsioonide ja üritustega seotud materjalid. Väino Esken on koostanud ulatusliku kogu soomepoiste elulugudest, mis on kaustades (Lühielulugude sedelid) tema poolt käsitsi kirjutatud sedelitena isikute eluloolistest andmetest ning ajalehtede/ajakirjade väljalõigetena samade isikute kohta.
Eraldi on materjalid väljaande Põhjala Tähistel nr 19 (PT19) igakülgse kriitikaga. Olulise osa arhiivist moodustavad mitmesugused Teise maailmasõja ja Eesti okupatsiooniaegse ning taasiseseisvumise aegse ajaloo materjalid - ajaleheväljalõiked, ajaleheartiklite välja- ja ümberkirjutused (neid leidub eesti, soome ja rootsi keeles), kirjavahetus, ametlikud trükised jms erinevatel ajaloolistel teemadel: MRP ja selle järgne Eesti, Soome Teise maailmasõja ajal - eriti seoses eestlaste osalemisega Jätkusõjas, Malmi kalmistu mälestusmärk, Eesti Riigikogu valimistest 1992, Eesti oludest okupatsiooni lõppedes ja taasiseseisvumise protsessist.
Kasutatud kirjeldus on võetud ja lisainfot saab Laurentsiuse Seltsi lehelt
Arhiiv sisaldab Väino Eskeni eluloolisi dokumente: omakäelisi eluloo üleskirjutusi, Teisest maailmasõjast osavõtuga seotud dokumente, millest olulise osa moodustavad nn soomepoistega seotud materjalid, ametialase karjääri teemalist kirjavahetust, kirjavahetust seoses soomepoiste sõjaaegse ja -järgse tegevusega, kirjavahetust Välis-Eesti organisatsioonidega, teise abielu sõlmimisega seotud kirjavahetust, V. Eskeni poolt peetud ettekannete tekste ja visandeid.
Arhiiv sisaldab ka kirjavahetust seoses V. Eskenile annetatud autasudega, annetatud autasude tunnistusi ning annetatud medaleid ja ordenit. Elulooliste dokumentide juurde kuuluvad kaks kausta kirjavahetusega - neist üks on kaust on koostatud Väino Eskeni poolt ning teine on koostatud fondihalduri poolt süstematiseerimata kirjvahetuse materjalidest ning üks kaust bibliograafiliste kirjetega ning kirjanduse soovisedelitega, mis näitab arhiivimoodustaja huvideringi.
Arhiivi põhiosa moodustavad soomepoiste teemalised materjalid, sh Väino Eskeni poolt tehtud täpsustusi soomepoiste kohta ilmunud raamatute ja perioodika materjalide kohta, soomepoiste organisatsioonide ja üritustega seotud materjalid. Väino Esken on koostanud ulatusliku kogu soomepoiste elulugudest, mis on kaustades (Lühielulugude sedelid) tema poolt käsitsi kirjutatud sedelitena isikute eluloolistest andmetest ning ajalehtede/ajakirjade väljalõigetena samade isikute kohta.
Eraldi on materjalid väljaande Põhjala Tähistel nr 19 (PT19) igakülgse kriitikaga. Olulise osa arhiivist moodustavad mitmesugused Teise maailmasõja ja Eesti okupatsiooniaegse ning taasiseseisvumise aegse ajaloo materjalid - ajaleheväljalõiked, ajaleheartiklite välja- ja ümberkirjutused (neid leidub eesti, soome ja rootsi keeles), kirjavahetus, ametlikud trükised jms erinevatel ajaloolistel teemadel: MRP ja selle järgne Eesti, Soome Teise maailmasõja ajal - eriti seoses eestlaste osalemisega Jätkusõjas, Malmi kalmistu mälestusmärk, Eesti Riigikogu valimistest 1992, Eesti oludest okupatsiooni lõppedes ja taasiseseisvumise protsessist.
Kasutatud kirjeldus on võetud ja lisainfot saab Laurentsiuse Seltsi lehelt